Lapse haridus ei tähenda ainult faktilisi teadmisi, vaid keskendutakse lapse arengu terviklikkusesse, mis hõlmab endas nii emotsionaalset, sotsiaalset, füüsilist kui ka kognitiivset arengut.

“Aita mul seda ise teha” – Montessori meetodit järgides muutuvad lapsed erakordselt iseseisvaks ja eneseteadlikuks. Mitte selleks, et saada kiiresti täiskasvanuks, vaid sellepärast, et lastele endale meeldib see väga.

Keskendumine ei ole pelgalt millegagi hõivatud olemine, vaid sel ajal rakendatakse kõiki meeli. Me vaatleme, milline on lapse loomulik huvi ja järgneme sellele.

“Oluline on, et ülesanne tekitaks niisugust huvi, et see haarab kogu lapse isiksuse” – Maria Montessori

Lastel on kaasasündinud huvi õppimise vastu ja seda juba sünnist alates. Meie eesmärk on luua lapse jaoks ettevalmistatud keskkond, kus avastused, mida laps iseseisvalt teeb, kasvatavad lapse uudishimu ja armastust õppimise vastu.

Montesori meetod arvestab seda, kui erinevalt lapsed õpivad, millises tempos nad seda teevad ja kui erinev on iga lapse energiatase.

Üks asi on midagi kuulata ja vaadata, ent me õpime palju sügavamal tasandil, kui ühendame kuulamise või vaatamise käte kasutamisega. Montessori hariduses on laste õppimine aktiivne õpikogemus kompimise teel.

Montessori õpetaja suhtub lapsesse samasuguse asutusega, nagu ta kohtleks täiskasvanut ja mitte ainult. Teadlik õpetaja mõistab, kui oluline on eeskuju, austab ennast ja ka ümbritsevat maailma. Selline suhtumine kandub edasi lastesse, kes hakkavad samasugust suhtumist peegeldama.

Montessori meetodis anname lastele vabaduse kindlates piirides tegutseda. Reeglid, mida Montessori seab, põhinevad eesmärgil, mis aitavad õppida austust ja vastutustunnet enda, teiste ja ümbritseva keskkonna suhtes. Näiteks Montessori lasteaias on lastel vabadus valida, millega nad soovivad tegutseda, kui kaua nad seda soovivad teha või millal puhata. Kõike seda eeldusel, et vastav vahend on neile saadaval ja kedagi teist ei segata.